Mensagem de erro

  • Warning: A non-numeric value encountered em element_children() (linha 6738 de C:\www.parlamento.tl\includes\common.inc).
  • Warning: A non-numeric value encountered em element_children() (linha 6738 de C:\www.parlamento.tl\includes\common.inc).
  • Warning: A non-numeric value encountered em element_children() (linha 6738 de C:\www.parlamento.tl\includes\common.inc).

CONFERÊNCIA DE IMPRENSA Grupo das Mulheres Parlamentares de Timor- Leste Kondena Maka’as Aktu Krime Homicídio no Incesto ne’ebé

Direito ba Vida konsagra ona iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor- Leste, iha nº 1, artigu 29º katak  "A Vida Humana é Inviolável ne’ebé signifika Labele Viola Ema Ida nia Vida". Aleinde ne’e iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor- Leste konsagra mos iha nº 1, artigu 30º katak "Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade, seguransa no integridade ba nia an rasik."

Iha loron kinta-feira, 04 marsu 2021, iha oras 10:00otl, GMPTL ba diretamente mortuário HNGV hodi haree vítima mortal husi akontesimentu homicídio iha Suku Batugade, Postu Administrativu Balibo, Munisípiu Bobonaro. Kazu ida ne’e akontese hanesan sekuénsia husi krime incesto ne’ebé autor halo hasoru nia oan feto bo’ot rasik, iha nia residénsia iha fulan dezembru tinan 2020. Sasin ba aktu ida ne’e maka nia kaben rasik ne’ebé maka to’o ikus mai tenki lakon nia vida ne’ebé hakotu husi autór (nu’udar nia kaben).

Tuir infórmasaun ne’ebé maka GMPTL rekolla relata katak autór DSP submete ona ba prosesu investigasaun no detensaun tanba komete kazu incesto. Rezultadu husi prosesu refere maka aplika medidas koasaun TIR (Termu ba identidade no rezidénsia), no konsekuénsia husi aplikasaun medidas koasaun TIR maka hodi rezulta vítima MFF mate iha loron 3 fulan marsu tinan 2021.

Autór DSP laós komete deit krime homicídio, maibé antes komete ona aktu incesto hasoru nia oan feto boot, iha fulan dezembru tinan 2020 ne’ebé maka rezulta aplikasaun medidas koasaun Termu Identidade no Residénsia. Maski autór ne’e hetan TIR husi Tribunal maibé autór ne’e viola no la kumpri desizaun ne’ebé fó sai ona no kontinua halo movimentu livremente hodi halo ameaças intensivos ba iha nia kaben, oan feto vítima incesto, nia oan nain rua seluk nune’e mós família matebian katak nia sei oho sira inklui mós ba sira ne’ebé maka hakarak intervém iha nia problema ne’e.

Nune’e, Grupo das Mulheres Parlamentares de Timor- Leste (GMPTL), kondena maka’as aktu krime incesto, ameaças no homicídio ne’ebé maka komete hosi autór ho inicial DSP hodi rezulta hakotu vítima nia vida (autór nia kaben rasik) ho inisial MFF mate iha fatin, iha loron 3 fulan marsu tinan 2021, iha sira nia rezidénsia iha suku Batugade.

Haree ba krime homicídio ida ne’e, GMPTL ho firme ezige ba PNTL no Ministériu Públiku atu fóti asaun lalais, urjente no aselera hatama AUTÓR DSP BA IHA PRIZAUN PREVENTIVA enkuantu hein prosesu julgamentu ho razaun hanesan tuir mai:

  1. Haree ba historial kazu ne’e, autór nunka kumpri ho lolos no viola TIR ne’ebé hatun husi tribunal.
  2. Bainhira autór krime livre husi prizaun, bele akontese tan aktu violénsia seluk hasoru nia oan sira, no ba família matebian sira nia vida sente la seguru enkuantu autór DSP la tama prizaun.

Aproveita oportunidade ida ne’e, GMPTL mos rekomenda ba Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun atu tau matan ba oan kiak vítima nain tolu ne’ebé husik hela. Tuir infórmasaun ne’ebé maka GMPTL rekolla katak durante ne’e matebian DFF maka sustenta mesak nia oan sira nia vida. Ho nune’e GMPTL husu intervensaun MSSI atu fó asisténsia sosiál no assegura kontinuidade ba edukasaun hodi garante kondisaun futuru ne’ebé dignu ba oan kiak sira.

Liu husi konferénsia imprensa ida ne’e atu hatete katak GMPTL hakribi aktu kruel  incesto, violénsia sexual, violénsia doméstika no tipu violénsia sira seluk ne’ebé maka sempre rezulta ho halakon ema nia vida. GMPTL enkoraja ba vítima husi kualkér violénsia atu koalia sai ka relata ba parte kompetente hodi bele defende sira nia direitu  no assegura tuir prosesu justisa ne’ebé vigora iha rai doben Timor-Leste.

GMPTL mós husu ba autoridade kompetente tenki tetu didiak desizaun antes hatun medidas koasaun TIR ba autór ho tipu krime grave, tanba husi kazu ida ne’e hatudu katak medidas TIR fó espasu ba autór hodi halo movimentu livre, ameaça intensional no sempre kria inseguransa ba vítima sira ne’ebé ita la espera no ikus liu hakotu ema ida nia vida.

Ikus liu, GMPTL husi ba sidadaun hotu-hotu atu respeita ema ida-idak nian direitu ba vida no direitu ba livre husi  kualkér aktu violénsia iha família, sosiedade no nasaun.

Obrigada!

 

Tags: