Error message

  • Warning: A non-numeric value encountered in element_children() (line 6738 of C:\www.parlamento.tl\includes\common.inc).
  • Warning: A non-numeric value encountered in element_children() (line 6738 of C:\www.parlamento.tl\includes\common.inc).
  • Warning: A non-numeric value encountered in element_children() (line 6738 of C:\www.parlamento.tl\includes\common.inc).

Klarifikasaun Responde ba Rekerimentu Husu Destituisaun Prezidenti Parlamentu Nasionál Kinta Lejislatura, Husi Deputadus Sira.

Pagina Inicial»Noticia
KOMUNIKADU EMPRENSA

Klarifikasaun Responde ba Rekerimentu Husu Destituisaun Prezidenti Parlamentu Nasionál

Kinta Lejislatura, Husi Deputadus Sira.

Díli-PN, 11 Maiu 2020

 

Iha, loron, 5 Maiu 2020, tuku 4.30 Gabinete Prezidene Parlamentu Nasional simu proposta pedidu destituisaun nebé assina husi deputadu nain 33 ho Asuntu: Rekerimentu ba agendamentu votasaun ba destituisaun atual Prezidente Parlamentu Nasional Timor Leste, tuir artigu 16-B, Rejimentu Parlamentu Nasional nian. Ida nee direitu deputadu sira nian.

Maibé, haré ba situasaun agora ne’ebé Estadu Timor Leste iha hela Estadu Emergensia no haré ba pontus balu nebé mak deputadu bankada tolu fundamenta hodi akuza hau Hanesan Presidente Parlamentu Nasional, maka, hau iha direitu atu defende-an no klarifika ba publiku ba pontus sira ne’ebé sita iha rekerimentu ne’e, hanesan tuir mai :

  1. Liu husi Decreto Sua Exelénsia Prezidente da Repúblika numeru 32/2020 de 27 de Abril, ne’ebé deklara ona Estadu de Emergensia ba dalarua hahu iha loron, 28 Abril to’o 27 de maiu 2020 tamba ne’e, agora dau-dauk Estadu Timor Leste iha hela estadu emerjénsia nia laran. Ho estadu emerjénsia agora daudaun, povu no Orgaun Estadu hotu la funsiona hanesan bai-bain ka normal, inklui Parlamentu Nasionál. Tamba ne’e, iha reuniaun Lider Bankada deside katak se laiha agenda ba ordem do dia mak laiha plenária, ida nee mak hau kumpre no hala’o hela, laos tambá hakarak impata servisu Parlamentu Nasional nian. Tamba ne’e akuzasaun ne’e lalós no hau la simu justifikasaun iha karta pedidu ida nebe hateten katak hau mak trava atividades Parlamentu nia hodi kria krize institusionál. Iha semana kotuk laiha reuniaun líder bankada tambá laiha agenda ba ordem do dia segunda no tersa feira, loron 4 no 5 Maiu, ne’e hau hala’o tuir deit desizaun Lider bankada nian, iha fulan Marsu. Tamba ne’e mak laiha konvokatorio;

 

  1. Hanesan ita hotu hatene katak Parlamentu Nasional la aprova OJE 2020 iha dia 17 janeiru 2020, maka tuir artigu 86 alinea f Konstituisaun katak wainhira liu ona loron nen nulu, maka Sua Exelensia Presidente Republika disolve Parlamentu Nasional. Parlamentu Nasional hein hela desizaun refere husi Prezidente Republika. Tamba ne’e agora laos tempu atu halo destituisaun ba Prezidente Parlamentu Nasional no meza V Legislatura nian.

 

  1. Kona-ba Lei Anti Korupsaun Deputadu requerentes sira akuza Presidente Parlamentu Nasional mak trava prosesu aprova lei nee, ne’e lalós no akuzasaun ne’e falsu. Tamba lei Anti Korupsaun baixa ba Komisaun A, no iha Komisaun A ne’e Deputadu representante bakada FRETILIN 4, CNRT 3, PLP 1, PD 1, KHUNTO 1 no UDT-FM 1, prosesu aprovasaun lei iha komisaun sira la depende ba Presidente Parlamentu Nasional maibé depende ba agenda Komisaun no korum deliberasaun nian, Komisaun ida-idak organiza an rasik autonomamente la depende ba Prezidente Parlamento Nasional. Prezidente Parlamentu Nasionál, simu deit relatóriu no informasaun husi komissaun, maibé labele interfere direta ba komisaun nia servisu. Meza hein deit aprovasaun husi komisaun sobre Lei refere hodi bele baixa ba Plenaria. Tamba nee akuzasaun ne’ebé sita la lós no la justifikadu.

 

  1. Pontu ida ne’ebé kontesta iha rekerimentu ne’e mós mak Reuniaun Konsellu Estadu nebé Prezidente PN representa Parlamentu Nasional ba partisipa fo’o tia votus afavor, mai iha Plenária vota kontra fali Estadu de Emergensia. Atu klarifika katak iha Reuniaun Konsellu Estadu, membro sira fo’o opiniaun deit la iha votasaun ida, tamba tuir Konstituisaun artigu 90 numeru 1, katak Konsellu Estadu ne’e orgaun konsulta, laos orgaun deliberativu. Atu hato’o mós katak, tuir Regimento Konsellu Estatu nian, reuniaun Konsellu Estadu ne’e KONFIDENSIAL, tambá ne’e labele iha membrus Konsellu Estadu ida depois de reuniaun fo’o sai ba públiku rezultadu ne’e. Hau nia opiniaun iha reuniaun Konsellu Estadu deskreve iha ata. Se Deputadu sira iha asesu ba reuniaun konsellu estadu nian, ida ne’e hatudu momós notasaun ba sigilo profissionais no segredu estadu nian, husu ba deputadu ne’ebé divulga  reuniaun konsellu estadu nian tenke responsabiliza.

 

  1. Tuir Konstituisaun RDTL artigu 97 hateten katak iniciativa ba lei  mai husi; deputadu sira, bancada parlamentar sira no Governu. Laos Prezidente Parlamentu Nasional mak iha kompetensia atu halo iniciativa ba lei iha projetu lei sira, tambá tuir rejimentu inisiativa ba lei iha Parlamentu Nasional kabe ba bankada Parlamentar no deputadu sira. Tamba ne’e akuzasaun katak Prezidente Parlamentu Nasional mak la produtivu ne’e lalós. Sé laiha produsaun lei iha Parlamentu nasional ne’e kabe ba responsabilidade Governu, Bankada no Deputadus. Prezidente Parlamentu nia knar tuir artigu 17 numeru 1, alinea A to’o alinea K define klaru iha nebá.

 

  •  
  1. Haré justifikasaun nebé apresenta husi Deputadus Rekerentes sira no analiza ba artigu 16-B no 2, nebé hateten: Pedidu destituisaun devidamente justifikadu... Haré ba justifikasaun nebé hato’o iha rekerimentu ne’e la justifika didiak no klareza. Tanba nee maka Prezidente Parlamentu Nasional sei análise no estuda.
  2. Hakarak hateten mos katak Prezidente Parlamentu Nasional no kompozisaun Meza Parlamentu Nasional iha V legislatura dadauk ne’e, reflete existensia actual VIII Governu Konstitusional. Tamba mai husi rezultadu elisaun antisipada 2018. Ho nune mak laiha rajaun atu distitui Prezidente no Meza Parlamentu Nasional se VIII Guvernu sei mantein.
  3. Tamba agora daudauk Estadu Timor-Leste iha hela Estadu Emerjénsia, Parlamentu Nasionál halo knár tuir regras Estadu emerjénsia nian hodi luta kontra COVID-19.
  4. Parlamentu Nasionál hein hela desizaun husi Prezidente da Repúblika tuir dalan konstitusional.

Timor-Leste hanesan Estadu Direitu Demokrátiku, mai ita hotu kumpri regras Konstitusionais sira ho rigor, atu nune’e bele garante funsionamentu Estadu ne’e tuir Konstituisaun no lei sira nebé vigora.

 

Obrigadu barak.

 

Tags: